Autor: Kaspars Kauliņš, Tilde rahvusvahelise ettevõtluse arendamise juht
Euroopa ligipääsetavuse akt jõustub 28. juunil 2025 ning see muudab seda, kuidas ettevõtted üle Euroopa teevad oma tooted, teenused ja teabe puuetega inimestele kättesaadavaks.
Vastavalt Euroopa Nõukogu andmetele 2022. aasta kohta on 27% üle 16-aastasel Euroopa elanikkonnal funktsionaalsed piirangud. Veelgi kehvemad on näitajad Lätis, kus olukord on kõige halvem Euroopas, kusjuures 38,5% elanikkonnast kannatab funktsionaalsete piirangute all. Mida see nende igapäevaelus tähendab, on see, et need inimesed ei suuda näiteks informatsiooni kasutada nii, nagu terved inimesed seda suudavad. Euroopal on plaan seda probleemi käsitleda ligipääsetavuse seaduse kaudu, nagu märkis „Tilde” ettevõtluse arendusdirektor Kaspars Kauliņš.
Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitleva Euroopa Liidu (EL) direktiivi kohaldamise ettevalmistusperiood lõpeb 28. juunil 2025. Euroopa ei ole selles mõttes ainulaadne, sest sarnased dokumendid on kasutusele võetud ka Austraalias, Ühendkuningriigis, Kanadas, USAs ja Jaapanis. ELi direktiivis on sätestatud, et teenuseosutajad ja tootjad peavad tagama oma teabele juurdepääsu, et puuetega inimesed saaksid seda nii tajuda kui ka kasutada.
See tähendab, et nii internetikeskkond kui ka erinevate kohapealsete ürituste keskkond muutuvad kättesaadavamaks. See on vahend, millega EL tugevdab ligipääsetavust kui üht oma põhiväärtust.
Samuti suurendab see vastutust ja tõstab esile erinevaid ligipääsetavuse aspekte, kehtestades kohustuse tagada vastavus. Loodetavasti ei ole see vaid formaalne hoolitsuse väljendus. Loodetavasti me tõesti mõtleme sellele.
Mis on Euroopa ligipääsetavuse akt?
Euroopa juurdepääsetavuse seadus (Direktiiv EU 2019/882) on ELi õigusakt, millega kehtestatakse Euroopa Liidus põhitoodete ja -teenuste ühised juurdepääsetavusnõuded. See jõustus 28. juunil 2025 ja hõlmab digitaalseid ja füüsilisi põhivajadusi, nagu e-kaubandus, internetipangandus, veebisaidid, mobiilirakendused, e-raamatud, piletiautomaadid ja nutitelefonid. Eesmärk on kõrvaldada tõkked, et puuetega inimesed saaksid teavet ja teenuseid kasutada võrdsetel alustel.
Ettevõtete jaoks tähendab Euroopa ligipääsetavuse akt seda, et EL-i turule viidavad tooted ja teenused peavad vastama määratletud ligipääsetavuse standarditele. See puudutab nii teenusepakkujaid kui ka tootjaid, alates avalikest asutustest kuni erasektori ettevõteteni, kes tegutsevad veebis.
Aitab ka eakamaid kodanikke
Ligipääsetavusnõuded on hea uudis kogu kogukonnale, sest koos suurt osa ühiskonnast mõjutavate terviseprobleemidega seisame silmitsi ka vananeva elanikkonna väljakutsetega. Järelikult ei mõjuta nägemis - ja kuulmisvaegus või liikumishäired mitte ainult puuetega inimesi. Me kõik võime jõuda punkti, kui vajame abi. Vanemate kodanike osakaal pigem kasvab kui kahaneb.
Ligipääsetavuse seadus on hea uudis ka teises kontekstis, kuna ühisvastutuse võtmine on märk ühiskonna küpsusest. Seetõttu peaksime kõik mõtlema sellele, kuidas ettevõte, keda esindame, või iseennast üksikisikutena, saab teisi aidata.
Mida me nüüd juba teha saame, on muuta oma eakate sugulaste elu lihtsamaks, kasutades selleks nii erivahendeid kui tehnoloogilisi lahendusi. Nende rakendamine on peagi teabepakkujatele kohustuslik. Kuid oluline on ka mõista, mida tarbijad saavad taotleda ja mida nad saavad.
Hääljuhtimine
Tilde kõnesüntees on üks väärtuslikumaid tehnoloogilisi vahendeid ligipääsetavuse tagamiseks. Selle tehnoloogia integreerimine tähendab, et on võimalik kuulata infot igast veebirakendusest, veebilehelt või veebis toimuvalt ürituselt. See tehnoloogia on ühilduv hääljuhitavate seadmete või veebilehe lugejatega. Kõnesünteesi tehnoloogia võib aidata liikumishäiretega inimesi, raske nägemispuudega inimesi (nii vaegnägijaid kui ka täieliku nägemise kaotusega inimesi) ja düsleksia all kannatavaid inimesi. Kõigi nende inimeste jaoks on oluline mis tahes sisu taasesitamine häälega ja võimalus saada teavet erinevates vormingutes (tekst, pilt või kõne sõltuvalt konkreetse inimese võimest teavet tajuda).
Teine suur grupp inimesi, kes saavad ligipääsetavuse tööriistadest ja tehnoloogiatest kasu, on kuulmispuudega inimesed, osaliselt või täielikult kurdid. Kõnetuvastus ja automaatne subtiitrite lisamine on neile suureks abiks. Samal ajal saavad ka õpiraskustega inimesed ligipääsu tehnoloogilistele lahendustele, mis muudavad sisu lihtsasse keelde.
Kuidas ettevõtted saavad täita Euroopa ligipääsetavuse akti nõudeid
Ligipääsetavuse seaduse puhul saame tõmmata sarnasusi teise Euroopa õigusakti, isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) rakendamisega. Vahe on vaid selles, et GDPR puhul tuli tagada andmete privaatsus, mis oli suhteliselt lihtne tegu. St veebisaidid, mida on vaja ainult küpsiste salvestamiseks.
Ligipääsetavuse seaduse kõige olulisem element on see, et see nõuab uusi tehnoloogilisi lahendusi.
On oluline, et infovara arendajad teaksid, et kõik need vahendid on juba välja töötatud ja turul saadaval. Seega saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel tõenäoliselt puudub eelarve eritööriistade väljatöötamiseks, seaduse nõudeid täita vaid väikese investeeringuga. Näiteks ettevõtte veebilehe mitmekeelne, ainult pistikprogramm on vajalik. Samuti on võimalik lisada süntesaator, et sisu saaks esitada kasutaja valitud keeles. Need on kõik juba reaalselt toimivad tehnilised lahendused. Nüüd on vaja vaid initsiatiivi täiendava rahalise toe osas tehnoloogia rakendamiseks. Seda ootame me äsja valitud Euroopa Parlamendilt.